13. sajandist seisab Ridala Maarja-Magdaleena kirik nelja tee ristil ja kutsub möödakäijaid oma vaiksesse rahusse. Midagi muud nii auväärset ja ajas püsivat meie vallas ei ole. Kiriku seinale on muinsuskaitse poolt paigaldatud ka riikliku kultuuri- ja ajaloomälestise märk- esimene Läänemaal.

Saare-Lääne piiskopkonna kirikutele tüüpiliselt on Ridala kirik ühelööviline kodakirik, mis koosneb väga korrapäraselt ja süsteemselt kavandatud kahe võlvikuga pikihoonest ja sellega avara võidukaarega ühendatud kooriruumist. Kiriku ehitamine dateeritakse üldiselt aastaisse 1265-1270, juhtiv meister tuli tõenäoliselt Vestfaalist. Kirik on püsinud tulest ja sõdadest kahjustamata, pikihoone katusel on tänaseni vanade meistrimärkidega tähistatud katusekivid.

Kirik on pühendatud pühale Maarja-Magdaleenale, kelle mälestuspäev - madlipäev - on 22. juulil. Ta on Kristuse ülestõusmise esmatunnistaja, patukahetsejate ning elu üle järelemõtlejate pühak. Kaitsepühaku valik viitab Ridala kiriku tähtsusele patukahetsejatest palverändurite marsruudil. Kirikuaias on säilinud ka massiivseid nn patukahetsusriste. Üks ristidest seisab kirikus ja selle juurde saavad kirikulised süüdata oma palveküünalt.

“Kui armsad on Sinu hooned, Issand Sebaot! Issanda õuesid igatseb ja ihaldab mu hing… Sest üks päev Sinu õuedes on parem kui muid tuhat.” Psalm 84:2-3,11